Marie sattus jalgpalli juurde 2014. aastal, kui oli otsimas uut spordiala ning jõudis õe kaudu Tartu JK Tammeka tüdrukute trenni. „Mängisin kaks hooaega, aga siis seoses õpingutega Nõo Reaalgümnaasiumis loobusin paariks aastaks klubis mängimisest. Gümnaasiumi ajal mängisin aga kaks korda nädalas koolikaaslastega jalgpalli – korra nädalas poistega ja korra tüdrukutega,“ meenutab Marie.

Sealsamas Nõos puutus neiu esimest korda kokku treeneritööga, kui ta 12. klassis sai ülesandeks hakata Nõo spordihoones oma kooliõdedele jalgpallitrenne läbi viima. See omakorda tõi teda lõpuks Elvasse. „Samas spordihoones treenis ning treenib siiani lapsi FC Elva treener Andrus Meinart, kes minuga ühel päeval ootamatult ühendust võttis ja pakkus välja idee liituda FC Elva jalgpalliklubiga. Võtsin selle väga hea meelega ja suure õhinaga vastu,“ räägib Marie.

Jalgpall liidab

Tänavu suvel sai neiul FC Elvas täis kaks aastat ning hetkel treenib ta 2008. – 2012. aastal sündinud tüdrukuid ning naisharrastajaid. Samas klubis jõudis Marie ise samuti taas jalgpalliplatsile, kui jooksis 2018. aasta kevadel Esiliigas väljakule FC Elva esindusnaiskonnas. Kõige selle kõrvalt õpib noor naine teist aastat Tartu Ülikoolis kehalise kasvatuse ja spordi erialal.

Mariel on hea meel, et tema töö ja hobi seob teda aina tihedamalt ka õe Lauraga, kes peab samuti FC Elvas treeneriametit. „Kui varem olime trennikaaslased, siis nüüd oleme ka töökaaslased. Vahel leiame töö ja kooli kõrvalt aega, et taas koos jalgpalli mängida. Jalgpall on meid kindlasti liitnud ning teeb seda üha rohkem,“ usub ta.

Õed on koos toimetanud juba mitmel turniiril kaaskorraldajatena ning käinud Pärnu Summer Cupil 2007. aasta tüdrukutega võistlemas, kus saavutati uhke 3. koht. „Treenime mõlemad 1.-3. klassi tüdrukuid, seega suhtleme treeneritöö teemadel igapäevaselt ning oleme üksteisele nii murede ja küsimuste korral kui ka emotsioonide jagamisel toeks. Olen väga rõõmus, et oleme jõudnud samasse klubisse ning usun, et suudame koos nii mõndagi korda saata,“ räägib Marie.

Ühise asja nimel

Noor treener tõdeb, et praegu ongi tema elu seotud suuresti jalgpalliga. „See on see, mida ma armastan,“ tunnistab ta. Jalgpalli juures köidab teda kõige rohkem sellest saadav emotsioon ning kogukonna tunne. „Olles varasemalt tegelenud mitmete eri spordialadega, ei ole ma kusagil varem kogenud nii vägevaid häid, samas ka nii negatiivseid emotsioone. Minu jaoks on jalgpall kogukond, kus iga treener, mängija, lapsevanem, vabatahtlik, fänn või pealtvaataja pingutavad kõik koos ühise eesmärgi nimel, olgu selleks naiskonna kodumäng või klubi üritus Jalkafest. Me treenime, mängime ja korraldame oma fännide ja pealtvaatajate nimel ning meie fännid ja pealtvaatajad võtavad osa, elavad kaasa ja annavad oma panuse meie tehtusse,“ kirjeldab Marie nii enda kui ka kogu FC Elva vedajate, liikmete ja toetajate suhtumist.

Väljakutsed panevad pingutama

Muuhulgas pakub jalgpall Mariele nii sportlikke kui ka töiseid väljakutseid. „Treeneritöös on minu kõige suuremad väljakutsed kindlasti meie naismängijate ja tüdrukute kaasamine ning tunde tekitamine, et nad tahavad siin ise olla, jääda ja panustada,“ ütleb naine. Tema sõnul teeb talle treenerina suurimat rõõmu see, kui mängijad (nii noored tüdrukud kui ka täiskasvanud naised) leiavad viise, kuidas ise väljaspool trenne veelgi areneda ja panustada. Olgu selleks mängijad, kes tund enne trenni juba väljakul õhinal trenni ootavad, jalgpallurid, kes üheskoos peale trenni harjutama ja mängima jäävad või need, kes trenni tulevad ja uhkelt kodus videotest õpitud nippe näitavad. „See on väljakutse, mille nimel tasub pingutada,“ sõnab treener.

Sihid silme ees

Marie tunnistab, et vaatab jalgpalli peamiselt korraldaja või treeneri pilgu läbi, kuna nendes valdkondades on ta seadnud endale kindlad eesmärgid. „Treeneritöös ei ole hetkel minu eesmärk jõuda ise kaugele ja kõrgele, vaid tahan, et seda teeksid just minu praegused mängijad. Olgu selleks 9-aastane tüdruk või 35+ alles alustanud naine – minu eesmärk on, et iga mängija astuks pidevalt sammu edasi,“ lausub ta.

Samuti on ta võtnud sihiks anda oma panus turniiride korraldamisesse. „Pean tegema iga turniiriga meeletult suure sammu edasi ning muud valikut ei ole. Sel aastal on eesmärgiks korraldada oma lemmik jalgpalliturniir FC Elva Indoor Cup 2019/2020 võimalikult kõrgel tasemel, et eelmisel aastal tehtut ületada ning et järgmisel aastal oleksin olukorras, kus pean endalt küsima, kuidas saaks veel paremini,“ selgitab sihikindel Marie.

Oluline märk klubi ajaloos

Uusi sihte aitab kahtlemata seada see, kui sinu tegevust märgatakse ja hinnatakse. FC Elva sai uut indu juurde eelmisel nädalal, kui UEFA tunnustas neid 2019. aasta Euroopa parima rahvajalgpalli klubi (Best Grassroots Club) valimisel pronksiväärilise autasuga. Nimelt valib UEFA igal aastal üle Euroopa tegutsevate jalgpalliklubide hulgast välja kolm, keda tunnustatakse parima rahvajalgpalli klubi auhinnaga. FC Elva kõrval teenisid tänavu autasu Alternative Sports Club ZŁY (Poola, kuld) ja SV Donau Klagenfurt (Austria, hõbe).

Eesti jalgpalliklubi puhul tõstis UEFA esile tugevat kogukonda, tervislike eluviiside edendamist ja edukat tegutsemist väikeses linnas. Auhind anti üle 13. oktoobril Eesti – Saksamaa EM-valikmängul, lisaks sai klubi kingituseks 100 jalgpalli.

„UEFA tunnustus on kindlasti üks oluline märk klubi ajaloos, sest see kinnitas meile, et teeme õiget ja oma asja,“ usub Marie. Tema arvates mängis tunnustuse saamise juures suurt rolli see, millise pilguga FC Elva jalgpalli vaatab. „Kui klubis ei ole „see üks ja parim“ suhtumine, vaid toetatakse, austatakse ja pannakse tähele igat väiksemat detaili ja tegu, siis saab igaüks tunda ja öelda: „See on minu klubi.“ See on kõige olulisem. Ja nii peab tundma klubi juhtkond, töötaja, mängija, lapsevanem, vabatahtlik, fänn, pealtvaataja – iga inimene, kes tunneb, et osake temast on roheline-punane-valge. Tugev kogukond on osa tunnustusest ning kogukond tekib, kui sa panustad sellesse sama palju või rohkemgi kui kogukond sinusse panustab,“ lisab noor treener.

Ta kustub kõiki noori, kel vähegi jalgpalli vastu huvi on, seda mängu proovima. „Soovitan noortel tegeleda jalgpalliga, sest see on mitmekülgne ala. Keskendun ise treenerina lisaks jalgpallile noorte mängijate kiiruse, jõu, koordinatsiooni ja muu taolise arendamisele eraldi trennidega,“ toob Marie välja ning lisab: „Usun, et see on ideaalne ala, millega tegeledes arendavad noored nii kehalisi võimeid kui ka sotsiaalseid oskusi. Usun, et jalgpalliga on võimalik kasvatada üles üks tegus rõõmus noor.“

Tekst: Merilin Piirsalu (Sportland magazine 2019)