HEA JUHTIMISE TAVA SPORDIORGANISATSIOONIS


Spordikorraldus Eestis on rajatud riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste ning spordiorganisatsioonide ühistele eesmärkidele, koostööle ja tegevusrollide jaotusele. Spordiorganisatsioonid on avalikule sektorile vastutustundlikud partnerid ja täidavad Eesti Vabariigis kehtivaid konventsioone, seadusi ning teisi õigusakte. Spordiorganisatsioonide tegevuse põhiprintsiibid on ausus, avatus, õiglus ja usaldusväärsus.

1. Spordiorganisatsiooni visioon, missioon ja strateegiline arengukava

1.1 Spordiorganisatsiooni visioonina on selgelt sõnastatud suundanäitavad strateegilised
püüdlused ja kavatsused. Missioon kajastab peamist, mida spordiorganisatsioon soovib korda
saata ning väärtusi, mille toel seda tehakse. Strateegiline arengukava on koostatud vähemalt
nelja-aastaseks perioodiks, see põhineb visioonil ja missioonil ning seda ajakohastatakse
regulaarselt.
1.2 Visiooni ja missiooni sõnastusettepanek ning strateegiline arengukava on välja töötatud
spordiorganisatsiooni juhtide eestvedamisel ja on heaks kiidetud spordiorganisatsiooni
kõrgeima juhtorgani poolt. Visiooni ja missiooni tutvustatakse sihtrühmadele ja avalikkusele.

2. Juriidilise isiku staatus, spordiorganisatsioon ja tema liikmeskond

2.1. Spordiorganisatsioon on aktiivselt ja reaalselt tegutsev eraõiguslik juriidiline isik, kelle
põhikirjaliselt sätestatud eesmärgiks on spordi arendamine. Spordiorganisatsioon tegutseb kas:
spordiklubina – eraõigusliku juriidilise isikuna, kelle põhitegevus on sport. Spordiklubi
liikmeteks on klubi tegevustest huvitatud ja tegevuses osalevad isikud
maakonna ja linna spordiliiduna – maakonnas või linnas tegutsevate spordiklubide
ühendusena, kes on rahvusliku olümpiakomitee liige. Maakonna ja linna spordiliidu
liikmeteks on selles maakonnas või linnas tegutsevad spordiklubid. Maakonna ja linna
spordiliidu eesmärk on koondada oma liikmeskonda enamus selle maakonna või linna
klubidest.
spordialaliiduna – spordialaga tegelevate klubide üleriigiline ühendus, kes on vastava
rahvusvahelise spordialaliidu ja rahvusliku olümpiakomitee liige. Spordialaliidu liikmeteks
on vastava spordialaga tegelevad spordiklubid. Spordialaliidu eesmärk on koondada oma
liikmeskonda enamus seda spordiala harrastavatest klubidest.
spordiühendusena – kindlas spordivaldkonnas või piirkonnas tegelevate isikute ühendus.
Spordiühenduse liikmeteks on selle spordi valdkonnaga või sihtrühmaga või piirkonnas
tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud.
rahvusliku olümpiakomiteena – Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt tunnustatud
üleriigiline ühendus, kes ühendab ja esindab Eesti spordiliikumist. Rahvusliku
olümpiakomitee liikmeteks on spordialaliidud, maakonna spordiliidud ja spordiühendused
ning Olümpiaharta alusel füüsilised isikud.
2.2. Spordiorganisatsioon on kantud Eesti spordiregistrisse ning ajakohastab seaduses
ettenähtud korras andmeid.

3. Spordiorganisatsiooni reeglid, struktuur ja juhtimine

3.1. Spordiorganisatsiooni põhikiri, selle sisu ja struktuur ning kinnitamise, muutmise ja
täiendamise reeglid vastavad Eesti Vabariigi seadustele ning rahvusvaheliselt tunnustatud
normidele.
3.2. Spordiorganisatsiooni juhtorganid, nende struktuur ja koosseis vastavad tegevuse
eesmärgile, ulatusele ning liikmeskonnale.
3.3. Juhtorganid, nende moodustamise alused, nendesse kuuluvate liikmete arv, volituste
periood, ülesanded, õigused ja kohustused on sätestatud spordiorganisatsiooni põhikirjas.
3.4. Spordiorganisatsiooni juhtorganid stimuleerivad uute kandidaatide esilekerkimist
juhtisikute valimistel.
3.5. Spordiorganisatsiooni juhtorganite otsused põhinevad põhjalikul eeltööl ja asjakohasel
informatsioonil. Otsustest teavitatakse liikmeskonda. Kõikidel spordiorganisatsiooni liikmetel on
õigus teha ettepanekuid, olla kaasatud teemade tõstatamisel.
3.6. Spordiorganisatsiooni juhtorganitesse kuuluvad isikud on oma otsuste langetamisel
sõltumatud. Otsustamisel ei osale isik, kellel on otsusega seoses isiklikud huvid. Igasuguste
huvide konfliktide välistamiseks on spordiorganisatsioonil kehtestatud selged reeglid.

4. Juhtisikute pädevus, ausus ja eetiline käitumine

4.1. Spordiorganisatsiooni juhtorganite liikmed valitakse või määratakse lähtuvalt nende
võimetest ja oskustest, pädevusest, isiku- ja juhiomadustest ning kogemustest. Vajadusel
kaasatakse spordiorganisatsiooni juhtimisel väliseid eksperte.
4.2. Spordiorganisatsiooni tegevametikohtadel töötavate isikute tööle võtmine toimub
objektiivsete kriteeriumite alusel avatult ja läbipaistvalt ning tegevametikohtadele on
kehtestatud ametijuhendid.
4.3. Spordiorganisatsioonis on kehtestatud selged ja piisavad reeglid esindusõiguse
kasutamiseks ja otsuste läbipaistvuse tagamiseks.
4.4. Spordiorganisatsiooni juhatuse liikmed on ettenähtud korras ja kogu volituste kehtivuse
perioodiks kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikaardile.
4.5. Spordiorganisatsioon soodustab oma valitud ja määratud juhtide, töötajate ning
vabatahtlike enesetäiendamist. Spordiorganisatsioon korraldab vastavalt võimalustele neile
regulaarseid koolitusi.
4.6. Spordiorganisatsioon järgib rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud eetilise käitumise
põhimõtteid ja reegleid.
4.7. Spordiorganisatsiooni valitud või määratud juhtorgani liige peatab oma volitused ja
tegevuse koheselt arvates kohtumääruse tegemisest tema süüdistatavana kohtu alla andmise
kohta. Volitused taastuvad tema suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisel. Süüdimõistva
kohtuotsuse jõustumisel on süüdimõistetu kohustatud koheselt esitama avalduse tema
tagasikutsumiseks juhtorganist, tema poolt vastava avalduse mitteesitamisel on
spordiorganisatsioonil õigus ja kohustus ta juhtorganist koheselt tagasi kutsuda.
4.8. Spordiorganisatsioon korraldab oma tegevust ja ühtsust toetavat kommunikatsiooni.

5. Aruandekohustus, läbipaistvus ja järelevalve

5.1. Finantsaruandlust ja –raporteid koostatakse ning esitatakse ja järelevalvet teostatakse
järgides seadustes ja teistes õigusaktides ning põhikirjas ettenähtud korda.
5.2. Spordiorganisatsioonis on kehtestatud sisemine kontroll rahaliste otsuste ja
operatsioonide üle. Spordiorganisatsioonis on loodud süsteem otsuste vastuvõtmiseks,
dokumentide koostamiseks ja säilitamiseks, informatsiooni turvaliseks hoidmiseks. Sisemise
kontrolli struktuur tuleneb organisatsiooni tegevusulatusest ja -mahtudest.
5.3. Spordiorganisatsioonil on vajadusel loodud vähemalt kaheastmeline liikmetevaheliste
erimeelsuste lahendamise kord.

6. Liikmesklubide, sportlaste ja harrastajate tegevustesse kaasamine

6.1. Spordiorganisatsioon tagab reeglitel ja juhenditel põhineva õiglase kohtlemise kõigile oma
aktiivselt tegutsevatele liikmetele, sportlastele ja harrastajatele ning välistab igasuguse
diskrimineerimise sõltumata mh soost, vanusest, rahvusest või erivajadustest.
6.2. Spordiorganisatsioon järgib põhimõtteid, mis vähendavad ohtu harrastajate tervisele.
6.3. Spordiorganisatsioon võitleb spordis keelatud ainete ja meetodite kasutamise vastu, järgib
dopinguvastast poliitikat ja regulatsioone. Spordiorganisatsioonis kehtib null-tolerants dopingu
suhtes. Spordiorganisatsioon kaitseb sportlasi dopingu kasutamise eest eelkõige ennetava
tegevuse ja dopingukontrollide kaudu.
6.4. Spordiorganisatsioon tegutseb sporditulemustega manipuleerimise välistamiseks, teeb
vajadusel igakülgset koostööd järelevalveorganitega.
6.5. Spordiorganisatsiooni võistlused põhinevad Ausa Mängu reeglitel ja õiglasel
kohtunikutegevusel. Aus Mäng on kõigi tegemiste aluseks. Spordiorganisatsioon edendab oma
tegevuste kaudu spordi positiivseid väärtusi ja sõprust.

Reeglistik "Hea juhtimise tava spordiorganisatsioonis" on kinnitatud Jalgpalliklubi FC Elva üldkoosleku või juhatuse poolt.